• OMX Baltic−0,64%269,07
  • OMX Riga0,11%874,76
  • OMX Tallinn−0,13%1 720,67
  • OMX Vilnius−0,23%1 042,54
  • S&P 5000,53%5 948,71
  • DOW 301,06%43 870,35
  • Nasdaq 0,03%18 972,42
  • FTSE 1000,66%8 202,76
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,17
  • OMX Baltic−0,64%269,07
  • OMX Riga0,11%874,76
  • OMX Tallinn−0,13%1 720,67
  • OMX Vilnius−0,23%1 042,54
  • S&P 5000,53%5 948,71
  • DOW 301,06%43 870,35
  • Nasdaq 0,03%18 972,42
  • FTSE 1000,66%8 202,76
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,17
  • 23.03.15, 07:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eksriigikogulase kentsakas kohtulahing

Tuntud transpordiärimees ja kunagine riigikogu liige Jüri Šehovtsov sattus kentsakasse kohtuvaidlusesse kaduma läinud kütusekaartide tõttu, mis võisid lõpuks jõuda Afganistani rekkajuhtide kasutusse.
Jüri Šehovtsov (paremal) koos oma äripartneri, Parme Transi väikeomaniku Juri Šiškiniga 2007. aastal.
  • Jüri Šehovtsov (paremal) koos oma äripartneri, Parme Transi väikeomaniku Juri Šiškiniga 2007. aastal. Foto: Andres Haabu
Šehovtsovi ettevõtte, Eesti ühe edukama transpordifirma Parme Transi jaoks tähendab kaotatud kohtulahing 21 000-eurost väljaminekut tulenevalt kohtu rahuldatud nõudest, pluss 98% ulatuses mõlema poole kohtukulude tasumist.
"Oleme aus firma, kus töötab 300 inimest ja meil on 90 autot. Töötame välismaal, kõik partnerid on väga soliidsed - kuulsad ja tuntud firmad. Me ei ole poisikesed metsast, aga nemad on mingid aferistid," ütles Šehovtsov Äripäevale karmilt sõiduautode ja veokite müüja ASC Motorsi kohta, kellele nad pidid kohtuteel alla vanduma. "Maine, mis meil Eestis on, meid eriti ei loksuta, sest me ei tööta Eestis, vaid välismaal," lisas Šehovtsov.
Tööd on Šehovtsovi sõnul Parme Transil siiski vähe. Ta nentis, et Saksamaal pankrotistus firma, mis jäi Parme Transile 420 000 eurot võlgu. "See on väga suur löök. Meie jaoks on küsimus, kas suudame kõik 300 töökohta alles hoida."
Kuid nüüd kohtusaaga juurde. Parme Transi territooriumil seisis 2012. aasta septembris müügiks kolm Mercedes-Benzi veoautot, mille ostu vormistamiseks ja ülevõtmiseks tuli kohale autode ja veokite ostu-müügiga tegeleva ASC Motorsi omanik ja juhatuse liige Andero Sõnitsar. Autodega sõitsid kohtumaterjalide põhjal minema kolm autojuhti, kes töötasid Afganistani ettevõttes Ahank Wais S. Qasim. Viimasele müüs autod edasi Sõnitsari ettevõte.
Need olid täiesti tavalised tehingud. Šehovtsovi ja Sõnitsari firmad olid Šehovtsovi kinnitusel varemgi äri ajanud, probleeme polnud. Peagi rikkusid praeguseks kolme aasta tagusesse aega jäävad tehingud aga mõlema mehe läbisaamise täielikult.
Kes on kes
Jüri Šehovtsov (63)
OÜ Parme Trans juhatuse liige ja koos pojaga ka 90% omanik läbi aktsiaseltsi ViJuS Group. 10% Parme Transist kuulub Juri Šiškinile. Parme Trans asutati 1997. aasta märtsis ja tegeleb kaubavedudega.
Keskerakonna liige aastast 2002.
Riigikogu liige aastatel 2003-2007, kuulus majandus- ja keskkonnakomisjoni.
On olnud Tallinna linna volikogu liige.
Äripäeva autotranspordiettevõtete TOPis oli Parme Trans oma 2013. aasta majandustulemustega 63. kohal, kuhu ta maandus 9,7 miljoni eurose käibe ja 126 000-eurose ärikasumiga.
11 aastat tagasi 2004. aastal kirjutasid meediaväljaanded, et Šehovtsov on suurima laenukoormaga riigikogulane. Pangale oli tal siis vaja tagasi maksta 6,5 miljonit krooni. Aasta hiljem pälvis Šehovtsov media tähelepanu skandaalse varajagamise tõttu oma abikaasa Irinaga.
Arved võõraste tankimiste eest
Kui 2012. aasta oktoobris laekus Parme Transile kaks arvet kogusummas pea 20 000 eurot, hakkas tüli vaikselt tuure üles võtma. Nimetatud summa eest oli keegi Parme Transi nimel olnud kaartidega ostnud kütust ja tasunud teedemaksu. 
Selgus, et kuidagi olid Parme Transi kütusekaardid rändama läinud, ilmselt jäänud autojuhtidele, kes kolme maha müüdud autoga Eestist lahkusid. Parme Transi inimesed olid kindlad, et kütusekaardid olid tehingu järel üle antud autodokumentide hulgas, sest varem on sõidukeid müüdud õigusega kaarte kasutada. Seekord ei näinud tehing aga ette kütusekaartide kaasaandmist.
Andero Sõnitsar vandus omakorda, et kaarte dokumentide vahel polnud, oletades, et ehk jäid need autodesse. Kohus leidis, et Sõnitsari asi ei olnud kontrollida, kas Parme Transi töötajad unustasid midagi veokitesse. Kohtus ei leidnud tõendamist ka see, et Sõnitsar oleks teadnud, et kaardid kaasa võeti või et tema firma töötajad nendega kuskil maksnuks.
"Meile tuli tööle uus kolonniülem, kes oli ainult kaks nädalat tööl olnud ja ei teadnud kõiki asju. Talle anti korraldus, et pane kõik dokumendid ümbrikusse. Ümbrikutes olid ka kütusekaardid, kuid ta ei teadnud, et need tuleb ära võtta," kirjeldas Šehovtsov Äripäevale, kuidas paksu pahandust toonud kaardid kadusid. "Andero (Sõnitsar - toim) võttis ümbrikud enda kätte. Kui need kaardid kadusid, siis Andero käis ja ütles, et võttis Afganistani autojuhtidega ühendust ning et kui saab tõestada, et nad kasutasid kaarte, siis maksavad raha tagasi."
Parme Trans ootas Šehovtsovi sõnul kannatlikult raha, sest Sõnitsar olevat lubanud neilt järgmisi autosid ostes kahju hüvitada.
Kes on kes
Andero Sõnitsar (30)
ASC Motors OÜ omanik ja juhatuse liige. ASC Motors asutati 2012. aasta maikuus ning asutamise aastal oli firma käive 347 823 eurot. Ettevõte tegeleb sõidu- ja veoautode ostu-müügiga.
Töötanud Balti Realiseerimiskeskuse müügikonsultandina.
Kolm aastat tagasi kajastas meedia, kuidas Sõnitsaril läks sõneluseks Tartu ööklubi Atlantis turvameestega. Sõnitsar süüdistas turvamehi põhjendamatus füüsilises kontaktis, turvamehed aga väitsid, et klubis tüli klaarinud Sõnitsar ei allunud suulistele korraldustele.
Üks kütusekaartideta, teine autota
Aeg läks ja 2013. aasta maikuus ostis ASC Motors Parme Transilt taas kaks veoautot Mercedes-Benz Actros. Kummagi auto hind oli 22 000 eurot. 
"Küsisime (Sõnitsarilt - toim), kus raha on, lubasid ju, et raha makstakse tagasi. Hakkas lolli mängima, et see pole tema asi ja tema selle eest ei vastuta," meenutas Šehovtsov soovi, et tehtaks tasa kütusekaartide kasutamisega tekitatud kahju. Šehovtsovi väitel kulutasid kaartidega kadunud autojuhid enim raha Rumeenia tanklas, kust nad täispaakidega lahkusid.
Kuigi ASC Motors oli raha veokite eest ära maksnud, polnud ta ühte kahest ostetud veokist kätte saanud. Seega pea kaks kuud pärast tehingut taganes ASC Motors ühe, veel kätte saamata auto ostmise lepingust, nõudes selle auto eest makstud raha tagasi. Paar päeva hiljem teatas Parme Trans, et teeb tasaarvestuse - juulikuu lõpuks sai ASC Motors 22 000 eurost tagasi 2081 eurot, ülejäänud raha mitte. Parme Trans jättis sendipealt tagasi maksmata kahju, mis nende väitel tekkis minema rännanud kütusekaartide kasutamisest.
Kohtutes käis vaidlus selleni välja, et riigikohus asja menetlusse ei võtnud ning jõusse jäi otsus Šehovtsovi ettevõtte kahjuks.
Tasub teada
Šehovtsov kurtis mullu autovedajate raske olukorra üle 
Jüri Šehovtsov rääkis mullu novembris toimunud Äripäeva sõsarlehe Delovõje Vedomosti konverentsil, et paljud autovedajad võivad raskuste tõttu Eesti turult lahkuda.
Šehovtsovi sõnul veohinnad langevad ja seega väheneb ka ettevõtete kasumlikkus. Parme Transil (Šehovtsovile kuuluv veofirma - toim) õnnestub tema sõnul küll teenida kasumit, kuid see on väike. "Pigem on jutt ellujäämisest," märkis ta. "Töö on väga raske ja see kehtib enamiku ettevõtete kohta, kes tegelevad rahvusvaheliste kaubavedudega."
Murekohana tõi Šehovtsov välja ka selle, et kulud kasvavad. "Kui kütesekulu jääb samale tasemele, siis teemaksud Euroopa Liidus kasvavad," sõnas ta ja lisas, et Prantsusmaa ja Itaalia on kõige kallimad riigid.
Ainsad kulud, mida ettevõtted saavad Šehovtsovi sõnul kokku tõmmata, on autojuhtide tasud ja halduskulud. "Paljud ettevõtted tegelikult töötavad kahjumis. Kui ettevõttel on masinapark liisingus, siis kulud on nii suured, et praktiliselt ei jää midagi alles," rääkis Šehovtsov.
Käesoleva aasta osas oli Šehovtsov pessimistlik. "Mida rohkem meid puuakse, seda vähem ettevõtted siia turule jääb," märkis ta. "Tuleb minna teistesse riikidesse, näiteks Leetu - sinna registreerida oma ettevõtted ja seal äri ajada."
Kes keda ähvardas?
Nii Sõnitsar kui Šehovtsov süüdistasid Äripäevaga suheldes teineteist ähvardamises. "Ütlesime, et me ei anna autot, kuni te ei maksa (kütusekaartide kasutamisega tekkinud kahju kinni - toim). Auto seisis meil hoovis," väitis Šehovtsov. "Siis saatis ta (Sõnitsar - toim) bandiite raha välja pressima. Tuli mingi Grigori või ma ei tea, mis ta nimi oli, kes käis siin kaks korda. Meil on üleval kaheksa kaamerat. Ütlesime, et sõbrad, kui veel tulete, siis kaameratel on teie näod. Kui midagi juhtub, läheme Kaposse ja hakkate vastutama seal. Pärast seda nad kadusid."
Sõnitsar kirjeldas Äripäevale omakorda, kuidas väidetavalt ka teda Parme Transi kontoris ähvardati. Kui Parme Trans keeldus autot üle andmast, läks Sõnitsar enda sõnul firmasse kohale, kus võttis teda vastu Parme Transi teine juhatuse liige Juri Šiškin.
"Kutsus mind kõrvalmajja ning ütles, et tal on üks video näidata. Kõrvalmajas saabus minuga ühte ruumi veel üks vene keelt rääkiv isik, kes ennast ei esitlenud, vaid ütles, et seisab Parme Transi huvide eest. Antud isik ulatas mulle paberi, millel oli kirjas võlakiri ning mind sunniti erinevate ähvarduste ja karjumisega antud paberile allkirja panema ning tunnistama oma võlga Parme Transi ees," väitis Sõnitsar ja lisas, et ta ei täitnud käsku. Sõnitsar pöördus väidetavalt ka politseisse, kuid menetlust ei algatatud, sest ähvardusi polnud täide viidud. 
Sõnitsar, kes algselt oli valmis Äripäevaga vaidluse teemal suhtlema, muutis ootamatult meelt ning pikemalt teemat ei kommenteerinud.
Äripäevale teadaolevalt vaidlesid pooled viimati veel sel kuul tuliselt selle üle, kuidas Parme Trans peaks oma kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitma. Praeguseks on Sõnitsar pöördunud kohtutäituri poole.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 11:59
Üürnikust omanikuks: Tallinna südalinnas on müüa piiratud kogus esinduslikke büroopindasid
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele